Iga toote ja teenuse tarbimisega tekib tänapäeval jäätmeid. Ainuüksi toidupoes käimine toob juba kaasa hunniku pakendeid, sest kõik müüdav on meie eest juba pakitud. Isegi kaalukaup köögi- ja puuviljad palutakse kõik eraldi kilekottidesse panna. Seega pakenditest aga ka uuema vastu välja vahetatud mööblist ja kodumasinatest tuleb inimesel kuidagi vabaneda. Päris tasuta saab hakkama paraku vaid siis, kui üldse mitte tarbida.
Olmeprügi ja jäätmejaamad
Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada vastavad hanked ja leida piirkonna elanikele olmeprügi äravedaja. Paraku ei ole see teenus tasuta, seega igakuine prügivedu on majapidamise kuludes alati. Samuti peab kohalik vald/linn üleval jäätmejaama, kuhu saab prügi liigiti viia. Üldjuhul saab tasuta ära elektroonikat, ohtlikke jäätmeid jms. Igal jäätmejaamal on oma töökorraldus ja ühtseid hindu ja lahtioleku aegu siinkohal anda ei saa. Tasub olla kursis oma piirkonna jäätmeveo korraldusega!
Pakendid
Pandipakendi märgisega pudeleid oleme juba ammusest ajast harjunud eraldi koguma ja tagastama. Selle eest saadav raha on ilmselt parim motivaator paljude jaoks. Viimastel aastatel on ka väga jõuliselt reklaamitud (puhaste!) pakendite eraldi kogumist. Paljudes piirkondades on olmeprügi kõrval tasuta pakendikoti teenus. Piisab vaid õigel päeval kott värava taha panna ja prügi viiakse minema. Kohtades, kus seda teenust ei pakuta, peavad elanikud oma pakendiprügi ise vastavasse konteinerisse kohale toimetama. Kahjuks on spetsiaalseid konteinereid mitmelt poolt hoopis likvideeritud, sest nendesse kiputakse maapiirkonnas ka olmeprügi poetama. Tihtilugu vedeleb prügi ka kasti ümbruses, sest linnud ja loomad prügi “eelsorteerivad”.
Suurjäätmed ja ehituspraht
Kõik, mis jääb eelpoolnimetatust välja on tihtilugu erinevates piirkondades erinevalt reguleeritud. Suurjäätmed on need asjad, mis prügikasti ei mahu. Diivan, madrats, kapp jne. On linnalisi piirkondi, kus olmeprügi vedaja viib prügikasti kõrvale pandud diivani minema, kui sellest neile teada anda. Kui aga sellist luksust ei ole, siis saab kapi muidugi ka ise jäätmejaama kohale transportida.
Suurema koguse prügi korral on juba mõistlikum kaaluda spetsiaalse prügikonteineri rentimist. Ehitusprahi ära andmine on siiski kõikjal tasu eest. Seejuures tuleb arvestada, et kõike ei tohigi konteinerisse panna. Värvid, lakid, eterniit jms tuleb koguda eraldi.Suurema kevadise keldri- või graažikoristuse käigus tekkinud prügist on tõenäoliselt odavam just konteinerit rentides vabaneda. Alati on muidugi võimalus ka sõiduautoga jäätmejaama vahet sõita, kuid lõppkokkuvõtteks ei pruugi see jällegi odavaim lahendus olla.
Taaskasutus
Ühe jaoks vana, teise jaoks uus. Mõne asja puhul tasub mõelda taaskasutusele või edasi kinkimisele. Lihtsama mööblitüki saab igaüks kerge vaevaga uueks. Eelkõige tuleks tarbida säästlikult ja mõelda, kas mööbel vm ikka tõesti vajab vahetust. Topelt kokkuhoid, kui jääb alles nii uue asja osturaha kui ka vanast lahti saamise vaev.
