Eestis reguleerib jäätmetega seonduvat Jäätmeseadus ja lisaks veel mitmed määrused, mis lisavad täpsemad käitlusnõuded konkreetsete jäätmeliikide kohta.
Millised on segaolmejäätmed ?
Seaduse mõistes on need kodumajapidamisjäätmed, mis on liigiti kogumisest järgi jäänud. Segaolme on näiteks määrdunud ja katkised riided, jalanõud, pehmed laste mänguasjad, toidujäätmetena tekkivad suured kondid, toidulisandid ja vitamiinid, kosmeetika, mähkmed, kassiliiv, CD-plaadid, tühjad/katkised pastapliiatsid, hõõgniidiga lambipirnid, jahtunud tuhk jms.
Igapäevaste olmejäätmete kogumine ja vedamine on lahendatud korraldatud jäätmeveoga. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada prügivedu igast piirkonnast. Vedaja leidmiseks korraldatakse hange ning kohaliku omavalitsuse territooriumil elupinda omaval inimesel ei ole võimalik ettevõtjat ise valida. Ta on korraldatud jäätmeveoga automaatselt liidetud ka siis, kui ta ettevõtjaga lepingut ei sõlmi. Erinevates valdades/linnades võivad tingimused varieeruda. Näiteks suvilapiirkondades võidakse vabastada kinnistu omanik jäätmeveost talviseks ajaks juhul, kui kinnistul ei elata. Vahel küsitakse selle tõestuseks elektriarvet.
Mida ei tohi olmejäätmete konteinerisse kindlasti panna?
- vedelaid jäätmeid
- ohtlikke jäätmeid (akud, patareid, kraadiklaasid, ravimid, kemikaalid, õlid jms.)
- ehitus- lammutusjäätmed
- elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed (raadiod, telekad, külmkapid, elektipliidid, pesumasinad jne)
- vanarehve
- paberi-papi ja pakendijäätmeid
- suurjäätmeid (vana mööbel, madratsid, vaibad jms)
Milline konteiner valida?
Olmejäätmete konteiner tuleb valida sellise mahuga, mis vastab Teie majapidamise vajadustele. Konteinerit on võimalik vedajalt rentida aga ka ehituspoest osta.
Prügi sorteerimisel on mõistlik olmejäätmete tühjendussagedus 1 kord kuus. Jäätmevedajad pakuvad erinevates piirkondades erinevaid tühjendusgraafikuid. Täpsemalt saad selle kohta infot oma valla/linna kodulehelt.
